Select Page

Tamsalu paepark

Tamsalu linna arenguloos on olulisemad sündmused lubja põletamise alustamine ja Tapa-Tartu raudtee käikuandmine. Lubja tööstusliku tootmise eelduseks oli keemiliselt puhaste lubjakivivarude olemasolu kohapeal. Alates 1880-ndatest aastatest põletas lupja kolmes suures maa-ahjus Tamsalu mõisa omanik Ludwig-Ferdinand von Uexküll-Güldenband. 1898.a. ehitati kaks ringahju ja 1913.a. kolmas. Maailmasõdade vahelisel perioodil oli enamuse ajast ringahjude omanikuks aktsiaselts “Silva” ja direktoriks Hermann Mossa. 1940.a. ringahjud natsionaliseeriti ja ühendati Limbergi šahtahjudega Tamsalu lubjatehaseks, mis omakorda 1961.a. ühendati Rakke lubjatehasega. Viimased ringahjud seisati 1980.a. ning lubjatootmine Tamsalus lõpetati šahtahjude seiskamisega 1994.a. Lubjapargi rajamise ja tööstuspärandi säilitamisega tehti algust 2002.aastal. Järgnevatel aastatel rajati näidispaemurd, korrastati ala, tehti botaanilisi uuringuid ja rajati õpperada. Lubjapargis saab tutvuda kahe ringahju ja ühe maa-ahjuga. Õpperada viib paemurruni ning on varustatud infotahvlitega. 2012. aastal rajati vana töökoja ruumidesse väike ekspositsioon lubjatootmise ajaloost Tamsalus.

paepark